Kõrrelised

Kõrrelised läksid moodi 1980ndatel, kui aia ja maastiku kujundamisel pöörati pilk loodusesse ja hakati kasutama mitmeid taimi, mis seal vabalt kasvasid või sealseid meenutasid.
Kõrrelistel on palju häid omadusi ja vähetähtis ei ole ka see, et neid on väga lihtne kasvatada.
Kui keegi räägib hooldusvabast aiast, mida tegelikult olemas ei ole, siis kõrrelised aias teevad hooldamise tõesti väga lihtsaks ja vähest vaeva nõudvaks.

Kasvutingimused ja nõudmised erinevad varju ning valguse, samuti niiskuse poolest, kuid enamik meie aedadesse sobivaid kõrrelisi soovivad siiski pigem päikselist või poolvarjulist ala ja head drenaaži.
Just liigne niiskus kevadel ja sügisel ning külmad tuuled on peamised põhjused, miks kõrrelised mõnes kohas kanda kinnitada ei taha, külmafaktor ei olegi peamine.
Samuti võivad nende püsimist mõjutada temperatuuri kiired kõikumised, sula- ja külma ilma tihe vaheldumine. Tihti on veidi piiripealsema vastupidavusega kõrreliste puhul abiks nende multšimine, mis annab talveks kaitsva, soojema kihi.

Madalamad kõrrelised peaksid jääma ette, kõrgemad taha, siis on kogu kooslus suve jooksul ilusti esil.

Mõningate kõrrelistega tuleb kannatust varuda, sest need tärkavad väga hilja (näiteks Miscanthus ehk Hiina siidpööris, mõned Panicum'id ehk vitshirsid jt). Nende jaoks on oluline ära oodata soojemad ilmad ja need ei pruugi enne seda ühtegi kasvumärki anda. Mõnikord tärkavad veidi enne jaanipäeva, kuid kasvavad siis tempokalt ja on hooaja lõpuks sama vormikad kui varajasemad tärkajad.